Kehapäevikuga põikan minevikust tänapäeva

Kehapäevikut kirjutama hakates oli kindel plaan, et seda kirjutan liikudes minevikust tänapäeva. Siis on endal parem ülevaade, et millal mis on toimunud. Kahjuks viimasel ajal ei ole aega blogis kirjutamiseks. Ja tegelikult on alati kiusatus, et tahaks ikkagi ju kirjutada uuematest asjadest. Ja nii ma annan oma kiusatusele järgi ja kirjutan kõigest sellest, mis sellel aastal (2018) on toimunud. Hetkel lühem ülevaade ja kunagi igast teemast tuleb ka pikem kirjutis.

Aasta alguses hakkasin ette valmistuma näo tätoveeringuks. See mõte oli juba pool aastat kummitanud. Esiteks uurisin hulgaliselt pilte näo tätoveeringutest. Sedasi sain paremini aimu, et mida tätoveeringu kavandit luues peaksin jälgima ja pigem sain selgusele, et millest hoiduda. Siis hakkasin uurima inimeste kogemuste kohta, et kuidas näol olevad tätoveeringud on nende igapäevast elu mõjutanud. Sain aimu, mis mind võib ees oodata. Lõpuks jäigi vaid oodata, et millal olen valmis selleks kõigeks, mis võib näo tätoveeringuga kaasneda. Tätoveeringu värvi osas oli kindel soov, aga kuna mul puudus info, et kuidas just see toon minu nahale jääb, siis selleks tuli nahale teha proovitööd.

Horror looga tätoveering. Kui uurisin näo tätoveeringute kohta videosid, siis sattus ette Lil Peep`i tätoveeringute video. Edasi juba tuli video, et see noor inimene on meie seast lahkunud. Millegi tõttu tekkis huvi ja hakkasin Lil Peep`i teemat uurima. Sellel hetkel polnud õrna aimugi cloud räpi tegelastest ja tänapäeva noorte maailmast. Mu ees rullusid lahti igasugused teemad, mis panid tõsiselt elu üle mõtlema. Sisemaailm käis paari kuu jooksul läbi mingi väga veidra teekonna ja sellest on väga keeruline arusaadavalt kirjutada. Igatahes kogu selle veidra kogemuse käigus sain lahti depressioonist, mille küüsis olin oma tervise tõttu päris pikalt olnud. Kohati on imelik mõelda, et ühe täiesti võõra inimese surm mõjutas mind nii palju. Väga kummaline kogemus. Kogu selle teemaga seoses tekkis ühe tätoveeringu idee, millest valmis kavand ja mis osaliselt jõudis nahale. Peale tätoveerimist hakkasid toimuma kummalised asjad ja selle tätoveeringuga käib kaasas üks horrorlugu. Elu on müstiline ja vahel hirmutavalt kummaline.

Tätoveeringud sõrmedele. Mind valdas huvi, et kas ja kuidas sõrmedel tätoveeringud püsivad. Teades nende tätoveeringute tulevikku, siis soovisin jääda minimalistiks. Nii sündisid väikeste sõrmede ümber jooned ja ühele joonele üks kriips lisaks. Eks siis + ja -. Tätoveerisin käsitsi ning tätoveerimisel olid jooned ilusad selged nii nagu peab. Kuid peale paranemist vaatasid mulle vastu tätoveeringud, mis näevad välja vanad ja kulunud ning juba vajavad korralikult parandamist. Vähemalt sain vastuse, et kuidas kasutatud tätoveerimisvärv näole jääks.

Keele augustamine. See minu bodimodi soovide nimekirjas ei olnud kuna teadsin, et seda ma kindlasti ei soovi. Keeles ehte kandmine kahjustab hambaid ja kuna tervise tõttu on mul see väga õrn teema, siis ei olnud vaja veel kahjustavaid faktoreid juurde. Kuid seoses keele poolitamisega tuli see kogemus olude sunnil läbi kogeda (“ankru” loomine). Kohati on mul hea meel, et selle kogemuse osaliseks sain, sest sedasi sain hoolega jälgida, et kas ja kuidas keeles ehte kandmine mõjutab hambaid, igemeid jne. Tulevikus saan põhjalikult oma tähelepanekutest kirjutada. Tõesti keeles ehete kandmine kahjustab nii hambaid kui ka suud seest. Olin üliõnnelik, kui oli käes aeg selle ehte loobumiseks.

Keele poolitamine. See oli mu soovide nimekirjas juba 4 aastat ja aimasin, et suure tõenäosusega jääbki see sinna nimekirja. Selle soovi täitmine tundus ületamatult keeruline ja kohati hirmutav. Kuid siin ma nüüd olen oma poolitatud keelega. Minu bodymodi kogemuste pagasis oli see kogemus üks keerulisemaid ja raskemaid. Tahaks öelda, et “never again” kuid kuna keel mingil määral kasvab kokku tagasi, siis kunagi tulevikus tuleb see kohutav kogemus uuesti läbi elada. Seni teen usinasti keelega harjutusi ja siis saab igasuguseid huvitavaid trikke teha. Ja nüüd said inimesed ka vastuse, miks ma mitu kuud veidralt rääkisin. Kõne oli kõvasti häiritud ja võimalik, et mingi väike kõrvalekalle jääbki. Pildil saab näha keele hommikvõimlemist, õigemini ma keskendunult üritasin liigutada keele ühte poolt, mis absoluutselt ei soovinud ennast liigutada. Kuigi kogemus oli kohutav, siis tegelikult on üliäge värk. Jep, ma tean see võib paista suhteliselt rõve ja üritan võõraste ees keelega mitte viibutada ning hoian hammaste taga.

41671188_1680158858772958_2768870887795982336_n

Tätoveering näole. Peale keele poolitamise kogemust tundsin, et vot nüüd olengi valmis näo tätoveeringuks. Idee ja kavand oli valmis küpsenud ning panin aja konsultatsiooniks. Juhtus nii, et läksin konsultatsioonile ja lahkusin tätoveeringuga näos. Tegelikult on mul väga hea meel, et see asi sedasi ootamatult kulges. Ei olnud enam aega kahtlemiseks, siusips ning tehtud. Hetkel on tätoveering nägu kaunistanud paar kuud ja vist võiksin juba kirjutada raamatu “Siis kui näos on tätoveering”. Tõesti elumuutev otsus ja seda on tunda iga päev. Esimesed kaks nädalat olid kõige raskemad. Ikka väga harjumatu oli, et inimesed jäävad huvist vaatama. Samuti tuli harjuda oma peegelpildiga, sest alguses aju arvas, et mingi sodi on otsa ees ja automaatselt tahtsin seda sodi maha pühkida. Inimeste reageeringud – see on omaette huvitav teema. Enamjaolt on ikkagi positiivne vaib olnud ja vaid mõned negatiivsed kogemused.

Nina augustamine. Jällegi teema, mida ma tegelikult ei plaaninud. Mul on tihti probleemiks nohu ja igasugune nina augustamine ei tundunud hea mõte. Lisaks teadsin ette, et millised probleemid võivad tekkida. Kuid kuna nina augustamine on suhteliselt populaarne, siis kogemuse saamiseks sai ninasse mõned augud tehtud. Plaanis oli 2+2. Esialgu sai ühele poolele 2 auku ja teised kaks olid plaanis hiljem teha, et oleks sümmeetria. Kõikidest augustamistest oli üks valusamaid ja verisemaid. Alguses kulges paranemise perioodil kõik hästi kuid teisel kuul hakkasid probleemid. Juhtus see, mida kõige rohkem kartsin – ärritusvillid. Need tulid ja läksid. Vahepeal sai asja paremaks ja siis ootamatult jälle läks hullemaks. Mingist hetkest loobusin ühest august ja hiljem teisest. Lihtalt tundsin, et see ei ole minu teema. Mind tõsiselt häirisid ninas olevad ehted. Ja kui veel nohu ka tekkis, siis oli asi selge – aitab küll. Tulemusena on nüüd ninas kaks armi juures.

Venitatud kõrvaaukudest loobumine (ajutiselt). Vot see on teema, mis tegi mind tõsiselt õnnetuks. Kõrvaauke hakkasin venitama, sest mulle meeldivad “tunnel” tüüpi ehted. Venitamine kestis üle aasta ja ühes suuruses (10mm) olid kõrvaaugud 3 aastat. Sellel perioodil esines nendega väga harva probleeme. Paaril korral magamise ajal ehted vigastasid kõrvaauke kuid paranemine kulges muretult. Aga sellel suvel mingist hetkest avastasin, et kõrvaaukudega ei ole kõik korras. Kõrvanibudel nahk oli hästi kuiv ja ketendav. Kuigi hooldasin nii nagu vaja, siis ikkagi asi ei paranenud ning pigem hullenes. Ehteid võttes ja tagasi pannes väga kergesti tekkisid kõrvaaukudesse rebendeid ja need paranesid väga vaevaliselt. Ainuke võimalus sellises olukorras ongi ehete kandmisest loobumine. Tuleb oodata 3-6 kuud ja alles siis saab vaadata, mis edasi. Alguses oli väga ebamugav, sest venitatud kõrvaaugud ilma eheteta on ikka väga koledad. Teise nädala lõpuks olid augud kahanenud juba 10mm-lt 4mm-le. Olin otseses mõttes ahastuses. Kunagi ju tuleb uuesti alustada kõrvaaukude venitamise protsessiga ja see kõik võtab päris palju aega kuni jõuab tagasi oma soovitud mõõduni. Kohati olen hetkel samas olukorras inimestega, kes soovivad täielikult loobuda venitatud kõrvaaukudest. Pean tunnistama, et olukord on suhteliselt nutune. Väga keeruline on leida kõrvarõngaid, millega annaks neid koledaid kõrvaauke peita. Kui palju kellelgi sellised kõrvaaugud kokku tõmbuvad, seda on võimatu prognoosida. Minu puhul on ainuke lohutus, et see asi on ajutine. Tõsiselt igatsen ehete kandmist, sest minu jaoks olid need ehted oluline osa välimusest.

Chest tattoo. Suvel ühel õhtul sirvisin instagrammi ja siis jäi silma üks vaba tätokavand. Kohe teadsin, et vot see ongi see, mida olen aastaid otsinud. Tätoprojekti osas on mul mingil määral paigas, et umbes kuidas mis asi kuhu kehale tuleb. Kuid suurim murekoht oli chest. Kuna on planeeritud ka skarifikatsioon, siis väga raske on olnud välja mõelda kogu kombot. Ja siis äkki vaatas see mulle vastu, täpselt selline tätoveering, mis sobiks ka skarifikatsiooni teemaga ideaalselt kokku. Kiiresti kirjutasin tätoveerijale ja närviliselt jäin ootama, et kas see tätokavand on veel vaba või keegi sai juba jaole. Jaa oligi vaba ning mõned kuud hiljem jõudis see tätoveering kõrvetava valu saatel mu nahale. Uhhhh. See valu. Kuigi kokkuleppel tätoveerijaga kasutasin tuimestavat kreemi, siis tätoveerimine kujunes ikkagi piinavalt valusaks. Tänu sellele tätoveeringule sain ka oma esimese tätotripi kogemuse. Siiani on kõik tätoveeringud saadud nahale oma kodulinnas. Ja sedasi tätoveeringu jaoks rändamise kogemus oli midagi uut ja tegelikult väga lahe. Midagi teistsugust. Tuleb planeerida ja asju läbi mõelda.  Ja just see tegi kogu kogemuse ägedaks. Ei ole nii, et oh sõidan linna teise otsa, siusips kohale ja siusips tagasi.

Nagu näha, siis kehapäeviku osas on see aasta minu kehal olnud väga intensiivne. Kohutavalt palju valu. Ja aasta lõpuni on veel üle 3 kuu aega. Kas veel midagi huvitavat toimub? Miskit on plaanis, aga eks näis, kas jõuab.

im-not-crazy-my-reality-is-just-different-from-yours-23622978

Advertisements

2 comments

    • Tere. Üldiselt eelistan seda õiget valuga tätoveerimist, kuid teatud tätoveeringute osas olen otsustanud tuimestava kreemi kasutamise kasuks (pikad triibud üle selja ja rinnaesine ning tulevikus ribidel ja rindadel). Kreemiks on olnud Emla ja selle retsepti kirjutas perearst. Kuigi toiminud vastavalt kreemi kasutamisjuhisele, siis ikkagi on tätoveerimisel esinenud valu, näiteks nüüd oli valu tunda rangluude piirkonnas ja siis see keskmine osa. Samas vahepeal oli valutu. Sama oli ka traksidega seljal, et osaliselt oli tuim ja abaluude peal oli kohutavalt valus. Vist on mingi seos kondiste piirkondadega. Kindlasti kreemi kasutamist kooskõlastada eelnevalt tätoveerijaga.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s