Õmblusnõel jäi kõrva kinni!?!

Ohjahh, tegelikult  ei tahaks kirjutada sellest piinlikust loost, aga ehk on hoiatuseks neile, kes plaanivad ise ennast augustama hakata. Aastate jooksul olen kuulnud igasuguseid lugusid, kuidas inimesed on ise oma keha augustanud ja millised äpardused on juhtunud. Ja nüüd jagan oma horrorlugu sellest, kuidas ühel ilusal suveõhtul üks õmblusnõel otseses mõttes oli mu kõrvas kinni. Kuidas selline asi juhtus?

Tegelikult on kogu teemal pikem taustalugu. Aasta oli siis 2014. Kehaaugustamist õppima hakates tuli õppida igasuguseid asju. Ei ole nii, et võtad nõela ja hakkad augustama. Peab teadma materjalidest, peab teadma hügieenist, peab teadma erinevate aukude augustamise võtteid, peab teadma millised ehted millistele aukudele on sobilikud, peab teadma kuidas leida lahendusi probleemidele. Lisaks tuli selgeks saada, miks üks või teine asi ei ole õige ja millised on tagajärjed.

Lihapoest soetatud seakõrvadel nägin, millised on erinevate augustamise meetoditel tehtud augud ja erinevus on märgatav. Kanüül ja augustamisnõel lõikab kõhresse ilusa augu eemaldades kõhrest ümara ala. Paranedes kõrva välised koed hakkavad kasvama augu sisepinna poole kattes lõpuks kõhre. Püstolmeetod ja tavaline nõel tekitab augu surudes koed ja kõhre laiali. Augu servad jäävad koledad. Sellisel viisil augustamise tagajärjel võivad kõhresse tekkida mõrad. Püstolmeetod löögijõuga võib purustada kõhre, tekivad mõrad ja killud, mis jäävad kõrva pealmiste kudede alla. Paranemise perioodil võib esineda palju probleeme ja halvimal juhul võib lõpuks kõhr kokku vajuda. Lisaks on suurem oht kelloidarmide/armkoe tekkimiseks. Muidugi augustamisele lisaks mängib rolli ehete materjal ja ehete kuju ning paranemise perioodil hooldamine.

Kuna mul puudus otsene kogemus kõhres kõrvaaukude paranemise osas, siis otsustasin teha ühe katse. Need augud otsustasin ise teha, sest siis saan augustamise kogemusi juurde. Nii plaanisin teha oma kõrva kõhresse kaks auku – ühe augu nii nagu ei tohiks teha ja teise augu nii nagu õigesti tehakse. Kuna augustamispüstoliga ei soovinud kahjustada oma kõrva, siis valikusse jäi õmblusnõel. Kohati oli see hea valik, arvestades sellega, et inimesed ka kodus on ju sedasi oma kõrvasid augustanud.

Esimesena tegin kõhresse augu nii nagu ei tohiks teha. Kuna soovisin lõpptulemusena kõrva saada 1,6mm läbimõõduga ehet, siis tuli otsida vastava jämedusega nõel. Ja see leitud nõel oli hirmutavalt suur. Tegelikult mind hirmutas mõte, et pidin oma keha torkima steriliseerimata asjaga ja südamest lootsin, et õmblusnõela desinfitseerimine oli piisav. Järgisin hoolega hügieeninõudeid.

Ja nii ma selle suure jämeda nõela kohutava valu saatel oma kõrva surusin. Nõela oli väga raske läbi kõhre saada ja tõsiselt tuli jõudu kasutada. See andis aimu, milline jõud on püstolmeetodil. Augustamine oli vaevaline ja piinarikkalt valus, sest augustamist ei olnud võimalik teha kiiresti. Lõpuks sain selle nõela poolenisti kõrva. Jälgisin, et nõel jõuaks sama jämeduseni, milline oli soovitud ehte jämedus. Kuna augustamine oli piinarikas, siis tegin hetkeks (paariks minutiks) väikese pausi, et ennast koguda ja siis nõel ehte vastu vahetada. See oli väga suur viga. Augustamine peab olema kiire ja sujuv, sest vigastatud koed hakkavad paistetama. Aga ma vajasin pausi, sest ei suutnud oma kõrva edasi retsida.

Lõpuks kui hakkasin nõela kõrvast eemaldama, siis tekkis meeletu valu ja nõel ei liikunud. Kõrv oli paistes ja see kohutav nõel oligi otseses mõttes kõrvas kinni. Mitmel korral üritasin, aga nõel ei liikunud. Kindlasti mängis rolli sikutamise ajal tekkiv valu. Mind valdas väike paanika ja vaimuslilmas kujutasin ette, kuidas sedasi nõel kõrvas lähen taksoga EMOsse ja kuidas seal mu huvitava äparduse peale reageeritakse. Muidugi EMOs arstid on igasuguseid asju näinud, aga nõel kõrvas? Tegelikult olin ahastuses, et noo kuidas ikka minul igasuguseid äpardusi juhtub. Nõel kõrvas tammusin närviliselt elamises ringi.

Proovisin rahuneda ja liigutasin ajusid. Meenus kruvi keeramise tehnika ja tänu selle saingi nõela valu saatel kõrvast välja kruvitud. Edasi oli järgmine õudus – ehte panemine. Õigesti augustades vahetatakse nõel sujuvalt ehte vastu välja (ei teki augu sulgumist). Tavalise nõelaga sedasi ei saa toimida arvestades õmblusnõela tagumist osa. Ainuke võimalus on eemaldada nõel ja siis panna ehe. Kuid siis auk sulgub ja ehet pannes vigastab värket auku, sest ehe tuleb tunde järgi august läbi suruda. Peale nõela eemaldamist selgus, et ehe üldse ei soovi sinna auku minna. Lisaks olin teinud veel ühe vea – välimise keermega ehe ehk tüüpilised augustamise ehted, mida tegelikutl ei tohiks üldse kasutada (ehete teemadest saab lugeda siit). Need keerme osad otseses mõttes kriipisid värket auku ja see tekitas valu. Lõpuks oli ehe kõrvas ja kogu see kogemus oli kohutav. Mul oli tõsine hirm, et kas ja kuidas see auk paranema hakkab ja millised probleemid ees ootavad. Õnneks midagi hullu ei juhtunud.

Teise augu tegin kõhresse pool aastat hiljem nii nagu peab ja probleeme ei esinenud. Augustamine oli kiire ja sujuv. Valu minimaalselt. Augustamisnõel (ma kasutan vastavalt olukorrale kanüülinõela või augustamisnõela) läks sujuval kõhrest läbi ja muidugi tuli natuke kasutada jõudu, aga mitte nii palju kui õmblusnõelaga augustamisel. Need kaks kogemust oli ikka täielikult öö ja päev.

Nii, aga kas siis on mingeid erinevusi nendel aukudel? Jah, on küll.

Paranemise osas tavalise nõelaga tehtud auk paranes kauem. Suurimaks probleemiks aga oli see, et kuigi augustamise ajal üritasin auku teha otse läbi kõhre, siis millegi tõttu lõpuks oli auk väikese kaldega. See tähendab seda, et paljusid ehteid ei saa kanda (labret tüüpi ja muude tagustega), sest taguste alumine serv hakkab soonima kõrva. Jällegi näide sellest, kui oluline on õigesti augu tegemine. Selline kalle võib ka tekkida siis kui magatakse sellel küljel, kus on paranev auk.

Aasta jooksul valesti tehtud augus ehteid vahetades tekkis häiriv valu, mis kestis päevi. Õigesti augustatud kõrvaaugus seda probleemi kordagi ei esinenud.

Üks oluline erinevus on veel olnud. Pesus käies eemaldan ehted ja vahel harva unustan ehteid tagasi panna. Ühel korral olid mõlemad augud nädala eheteta. Augustamisnõelaga tehtud auku läks 1,6mm ehe ilusti tagasi kuid õmblusnõelaga tehtud auku 1,6mm ehe enam ei läinud. Tuli leppida 1,2mm ehetega. Jälle olin natuke nördinud, sest tegelikult oli plaanis teha 1,6mm ehe, mis ühendaks neid auke ja mille jaoks oli materjal olemas. Kuid see enam ei sobinud ja tuli uus tellida.

Igatahest jah. Kodus enda augustamist ma ei poolda. Ainult siis, kui tõesti inimesel on olemas kõik vajalikud vahendid, teab keha augustamisest ja hügieenist ning on valmis vastutama tagajärgede eest. Veel lugemist Eneseaugustajad youtuubis.

Lisan juurde, et kirjutamise ajal otsisin selle nõela välja ja hirmutav oli seda vaadata. 4 aastaga oli tublisti rooste läinud. Miks ikka mu huvi nii vastikult piinarikas on? Selleks et õppida, saada kogemusi ja seda kõike lugejatele jagada? Mnjah…

20180723_143859

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s